Kokkuvõte olulisematest töövõitudest aastal 2012

Kuna toimetan kultuurikomisjonis, on minu fookus peamiselt hariduse, kultuuri, noorsoo ja spordivaldkonna (sh koolisport) teemadel. Otse loomulikult on erilise tähelepanu all kodumaakond Läänemaa ning saared, kust olen valitud.

Tööpostil

Mööduva aasta tähtsaim märksõna haridusvaldkonnas on kõrgharidusreform, millega komisjonis tõsist tööd sai tehtud. Järgmisest õppeaastast saab täiskoormusel õppiv tudeng omandada kõrghariduse maksumaksja kulul. Reaalselt abi vajav üliõpilane hakkab saama senisest tunduvalt suuremat vajaduspõhist õppetoetust (vahemikus 75 kuni 220 eurot, sõltuvalt pere sissetulekust) ning akadeemiliselt võimekas senisest suuremat stipendiumi.

Teine minu jaoks väga oluline valdkond on üldharidus. Kultuurikomisjon on põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega tegelenud alates eelmise riigikogu koosseisu algusest ning töö jätkub ka järgmisel aastal. Eesmärk on tagada tugev põhiharidus turvalises õppekeskkonnas võimalikult kodukoha lähedal ning valikaineterohke, kvaliteetne ja konkurentsivõimeline gümnaasiumiharidus. Nende eesmärkide tagamine nõuab aga haridusvõrgu korrastamist ja vahendite efektiivsemat kasutamist, mis on meie lähituleviku olulisemaid väljakutseid.

Järgmisest aastast tõuseb õpetajate palk. Selleks oleme pedagoogide palgafondi suurendanud 11% võrra. Käesoleva aasta 150 miljonilisele palgafondile lisandub 2013. aastast 15,7 miljonit eurot. Uuel aastal tuleb riigieelarvest 7,5 miljonit eurot lisaraha ning lisaks suunatakse õpetajate palgatõusu 4 miljonit hariduskulude reservist, 3,8 miljonit õpetajate täiendkoolituse rahast (edaspidi plaanitakse täiendkoolituskulud katta EL fondide vahenditega) ja 0,4 miljonit töötuskindlustusmakse alandamisest. Üles jääb võimalik risk, kus omavalitsused, kes siiani on saanud nt õpilaste arvu suurenedes reservist lisaraha taotleda, peavad tulevikus need kulud ise katma. Kuid sellega me veel tegeleme.

Järgmisel aastal ootab ees ka kutsehariduse reformimine, vastav eelnõu jõudis nädala eest kultuurikomisjoni. Sellest lähemalt aga juba uuel aastal.

Ka sel aastal mängis karmi rolli Euroopa võlakriis, millega võitlemiseks ratifitseerisime EFSF-i ja ESM-i. Tänu konservatiivsele rahanduspoliitikale on Eesti valitsussektori võlakoormus väiksemaid Euroopas, meie eelarve on heas seisus ning rahanduse tervikpilt samuti hea.

Avaliku teenistuse kaasajastamiseks võtsime vastu uue avaliku teenistuse seaduse. Eraldasime täiendavaid vahendeid arstide, õdede ja hooldajate palgatõusuks.

Eesti Rahva Muuseumi projektile positiivse rahastusotsuse andmine on kahtlemata oluline kultuurivaldkonna otsus. Samuti kvoodimüügist tehtud investeeringud kultuuritaristusse, sh teatritesse (nt Vanemuine, Vene Teater). Järgmisest aastast tõusevad kultuuritöötajate palgad.

CO2 kvoodimüügi tulust oleme tänaseks renoveerinud ja energiasäästlikuks muutnud 446 avalikku hoonet, nende hulgas lasteaiad, koolid, lastekodud, haiglad, muuseumid, kohtumajad ja politseijaoskonnad. Oleme sel aastal keskkonnainvesteeringuteks välja maksnud (hetkeseisuga) 152 miljonit eurot.

Suur töö sai ära tehtud ka 2013. aasta riigieelarvet menetledes. Järgmise aasta eelarves oleme ette näinud pensionide viie protsendilise tõusu. Kui keskmine vanaduspension on umbes 320 eurot, siis aastas saab iga pensionär ligi 200 eurot rohkem. Vajaduspõhiselt kahekordistuvad lastetoetused – abi saavad pered, kes seda reaalselt vajavad. See puudutab u 70 000 last üle Eesti. Taastub ka tasuline isapuhkus ehk 10 päeva saab isa olla lapse ja naise juures kodus.

Tuleval aastal langeb maksukoormus 0,6 protsendi võrra 32,6 protsendile, mis on viimase viie aasta madalaim tase. Seda mõjutab töötuskindlustusmakse määrade vähendamine. Selle muudatuse tulemusel jääb keskmiselt igale perele aastas kuni 180 eurot rohkem kätte.

Järgmise aasta riigieelarves on kavandatud avaliku sektori suuremahulised investeeringud nii põhimaanteede ehituseks ja kohalike teede hoiuks kui ka investeeringud veemajanduse objektidesse ja energiasäästu.

 

Uue riigigümnaasiumi hoone ees

Mõne sõnaga ka järgmisel aastal Läänemaale tulevatest olulisematest investeeringutest:

* Valmib Haapsalu riigigümnaasium, kuhu investeerime ca 5M eurot
* Haapsalu linn saab uue tänavavalgustuse
* Teiste väikesaarte hulgas saavad Vormsi ja Ruhnu uued laevad mandriga parema ühenduse hoidmiseks
* Rajame Haapsalu linna uue rulapargi
* Investeerime Paralepa supelranda, Päikesejänku ja Vikerkaare lasteaedadesse
* Renoveerime Vormsi kooli küttesüsteemi, investeerime Ridala lasteaia õueala uuendamisse
* Noarootsi Österby sadam saab uue ujuvkai
* Kullamaa Koluvere seltsimaja saab valmis
* Nõvale Varikule rajame uue mängu- ja seikluspargi
* Lihula kultuurikeskus saab linnusemäele uue puhkeväljaku
* Remonditakse Risti-Palivere vaheline maanteelõik (10,5km) 

Detailsema info aasta jooksul tehtu kohta leiad siit samast blogist!

Kena aastavahetust ja parimat uut aastat!

Lauri Luik, www.lauriluik.ee

Vaata ka:
https://twitter.com/lauriluik
http://www.facebook.com/lauriluik

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.