Kindlustunde eelarve

Oleme järgmise aasta riigieelarve nimetanud kindlustunde eelarveks, kuna planeeritavate tegevuste peamine eesmärk on suurendada Eesti inimeste heaolu ja kindlustunnet- Eesti julgeolek on tagatud, perede toimetulek paraneb ja riigi rahandus on korras.

Riigieelarve tulude mahuks kavandame 8,45 ja kulude kogumahuks 8,54 miljardit eurot. Eelarve on struktuurses ülejäägis, mis eesti keeles öelduna tähendab seda, et eelarve on jätkusuutlik (mõningane nominaalne puudujääk on põhjustatud ajutistest teguritest).

Maksusüsteemis me põhimõttelisi muudatusi ei kavanda, see püsib lihtsa ja läbipaistvana ning võimalikult väheste eranditega. Inimeste elujärje parandamiseks vähendame tööjõumakse. Tulumaksumäär langeb praeguselt 21 protsendilt 20 protsendile ja töötuskindlustusmakse 3 protsendilt 2,4. Tõstame igakuist tulumaksuvaba miinimumi 144 eurolt 154 euroni ehk kokku 120 eurot aastas iga tulusaaja kohta. Inimestele jääb rohkem raha kätte.

Lastega perede sissetulek tõuseb. Esimese ja teise lapse toetus suureneb järgmisest aastast 19,18 eurolt 45 euroni. Pered, kes vajavad riigi tuge enam, saavad veel 45 eurot vajaduspõhist toetust lisaks ehk kokku 90 eurot nii esimese kui ka teise lapse kohta. Kolmanda lapse toetus tõuseb 76,7 eurolt 100 euroni.

Hea sõnum on ka eakamatele inimestele: pensionid tõusevad järgmisel aastal 5,9 protsenti. Seega tõuseb keskmine vanaduspension 353 eurolt 374 euroni, kusjuures keskmine pension jääb maksuvabaks.

Eesti riigi kaitsekulutused moodustavad 2,05 protsenti SKT-st. See on kokku üle 400 miljoni euro, et tagada meie kaitsevõime pidev areng. Lisaks sellele on valitsus otsustanud liitlasvägede siinviibimise kulude katteks eraldada täiendavad summad.

Suure osa riigi vahenditest suuname haridusse. Aastatel 2015+ toetab riik Eesti ja Euroopa maksumaksja toel 241 miljoni euroga koolivõrgu korrastamist ja hea põhikooli püsimist.

Õpetajate palk kasvab ning suureneb omavalitsustele antav riigipoolne palgatoetus. Omavalitsustele eraldatav haridustoetus kasvab 205,8 miljonilt 223,6 miljoni euroni. Haridustoetuse sees tuleb eeliskasv õpetajate palkadesse, samuti eraldatakse sealt toetust õppealajuhatajate ja koolijuhtide töötasu, täienduskoolituse, investeeringute, õppekirjanduse ja põhikooliõpilaste koolilõuna jaoks. Ca 80% haridustoetusest on õpetajate palgatoetus.

Koolipidajad saavad järgmisel aastal 3,1 miljonit eurot juurde, et kindlustada ca 22 000 gümnasistile vähemalt üks soe toidukord päevas. Seni on riik toetanud õpilaste koolilõunat põhikoolis ning kutsekeskhariduse tasemel.

Kõrgkoolides kahekordistub tulemusstipendiumide saajate arv. Stipendiumi suurus on 100 eurot kuus ning stipendiumifond suureneb vähemalt 912 000 euro võrra. Doktorandid saavad praegusest suuremad sotsiaalsed garantiid – doktoranditoetusega kaasnevad pensionistaaž, emapalk jne.

Loome ka vajaduspõhise eritoetuste fondi, mida jagavad ülikoolid. Vajaduspõhine eritoetus on mõeldud üliõpilastele, kelle sissetulek ületas registriandmete järgi vajaduspõhise õppetoetuse taotlemisel sissetuleku ülempiiri, kuid kelle majanduslik olukord on ootamatult halvenenud. Lisaks muudame vajaduspõhise õppetoetuse andmise reeglid paindlikumaks, et aidata enam neid tudengeid, kes tõesti abi vajavad.

Spordisõbrana on hea meel tõdeda, et riik suunab täiendavalt 3,51 miljonit eurot Eesti noortespordi toetuseks. Sellega tagame 5.-7. kategooria noortetreeneritele sotsiaalsed garantiid. Töötasutoetuse maksmisel panustab riik 50 protsenti noortetreenerite töötasu summast, lisaks spordiklubi või –kooli panusele.

Tõusevad ka riigilt palka saavate inimeste sissetulekud- avaliku sektori asutuste palgafond kasvab vähemalt 3 protsenti. Keskmisest enam, 4,5 protsenti, tõuseb palk õpetajatel ning sotsiaal-, kultuuri- ja sisejulgeoleku töötajatel.

Käimas ja kavandamisel on mitmed struktuursed reformid, nt töövõimereform, kiirabireform, ümberkorraldused kohtutes, politseis jne. Antud muutuste eesmärk on senisest veelgi tulemuslikumalt ja tõhusamalt toimiv riik.

2015. aastal moodustavad valitsussektori investeeringud 753,6 miljonit eurot. Seal hulgas on Ugala Teatri renoveerimine, Eesti Rahva Muuseumi ning Eesti Rahvusringhäälingu hoonete ehitus jpm, aga ka investeeringud näiteks Haapsalu Kultuurikeskusele, Vormsi komandole ning Ruhnu kordonile. Väikesaartega ühenduste parandamiseks jätkub laevade soetamine. 2015. a valmivad laevad ka Vormsi ja Kihnu tarvis.

Uue aasta algusest saame hakata kasutama ka perioodi 2014–2020 euroraha, mida on kokku ca 5,9 miljardit eurot.

Kui Eesti julgeolek on tagatud, perede toimetulek paraneb ja riigi rahandus on korras, siis võivad Eesti inimesed ka end kindlalt tunda. Ja see ongi 2015. aasta kindlustunde eelarve eesmärk.

Lauri Luik
Riigikogu kultuurikomisjoni esimees

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.