Arendame ettevõtlust läbi ettevõtlikkuse

Kui me soovime kõrgepalgaliste töökohtadega jõukat Eestit, kus on hea elada, peame enam rõhku panema hariduse kvaliteedile, teadus-arendustegevuse ja innovaatiliste ideede jätkuvale toetamisele ning inimeste ettevõtlikkuse arendamisele. Üks moodus selle propageerimiseks on Reformierakonna toel uutesse õppekavadesse kirjutatud ettevõtlusõpetus.

RE suvepäevad 2010

Gümnasiumis käies õppisin majanduskallakuga klassis, kus ettevõtlusõpetus jm majandusained olid põhiainete kõrval õppekavas olulisel kohal. Tagantjärele vaadates tuleb tunnistada, et see mitte ainult ei avardanud maailmapilti majandusteemade osas, vaid õpetas ka elama ettevõtlikult. Ainus asi, mida tagasi vaadates muudaksin, on õppeprogrammi rakendamine juba põhikooli III astmest (alates 7. klassist). Mida varem inimene mõistab, kui oluline on ettevõtlikkus mis iganes eluvaldkonnas, seda lihtsam on tal tulevikus hakkama saada. Ettevõtlikkust tasub kõigil endis arendada, olenemata east.

Ettevõtlikkus ja ettevõtlus ei pruugi alati käia käsikäes. Ettevõtlik inimene ei pea ilmtingimata olema ettevõtja, küll aga on eduka ettevõtja eelduseks ettevõtlikkus. Kõigist ei saa firmajuhid, ega saagi saada. Ettevõtlikkus tööalases tegevuses, hobide harrastamisel, suhetes ja mujalgi, on edu saavutamise aluseks.

Ettevõtluse arendamine ning uute tublide ettevõtjate turuletulek on ka riigi kui terviku head käekäiku silmas pidades ääretult oluline. Jällegi, mida varasemas eas õpitakse ettevõtlusega tegelema, seda lihtsam on tulevikus hakkama saada. Õpilasfirmade loomine ja arendamine on osa ettevõtlusõpetuse raames toimuvast praktilisest tegevusest. See oli üks põhjustest, miks Reformierakond seisis selle eest, et ettevõtlusõpetus saaks gümnaasiumi õppekavasse kirja kooli jaoks kohustusliku ning õpilase jaoks vabatahtliku valikainena.

Kui me soovime majanduskriisist kiirelt ja võimalikult valutult välja tulla, peame otsima lisamooduseid, kuidas ettevõtluse arengut stimuleerida. Leian, et lisaks reinvesteeritud kasumi tulumaksuvabastusele, ettevõtte kiirele registreerimisele internetis, omakapitali kohustuse kaotamisele jms tuleb luua ka õpilasfirmadele legaalne kandepind.

Täna on õpilasfirmad üks osa ettevõtlusõppe programmist ning toimivad teistel alustel kui äriregistris registreeritud juriidilised isikud. Kuid ometigi võiksid tegutseda samadel juriidilistel põhimõtetel.

Üks variant selleks on registreerida kõik õpilasfirmad Junior Achievement-i nn tütarettevõteteks, mille raamatupidamine, aruandlus jm bürokraatia oleks koondatud ühe struktuuri alla. Nii toimiksid õpilasfirmad analoogsetel alustel nn tavapäraste juriidiliste isikutega, kuid õpilased ei peaks end vaevama liigse paberimäärimisega (aruandlus jms), kuna selle teeks nende eest nn emafirma. Õpilased aga saaksid keskenduda oma ärimudeli ülesehitamisele ning tootearendusele.

Väike Eesti peab olema innovaatiline ja paindlik, nii ka siin tegutsevad ettevõtted. Seetõttu on ka omavaheline koostöö ning sellest tulenev sünergia ääretult olulisel kohal. Seda nii ettevõtete omavahelises suhtluses kui ka akadeemilise ringkonnaga koopereerudes.

Tallinnas tegutsev Tehnopol ning Tartu teaduspark on ilmekad näited sellest, kuidas uued innovaatilised ettevõtted omavahel edukalt koostööd teevad ning arenevad. Tähtsal kohal on selgi puhul koostöö kõrg- ja kutsekoolidega. Haridusasutuste huvi on praktilise väljundi leidmine teadus- ja õppetööle ning ka õppurile. Ettevõtete huvi on haritud ja kompetentne spetsialist, kellega kõrgemat lisandväärtust luua. Võit on mõlemapoolne.

Oluline on jätkuvalt suurendada teadus-arendustegevuse rahastamist, nagu oleme viimastel aastatel jõuliselt ka teinud. Innovaatiliste ettevõtmiste toetamine on samuti oluline. Meie eesmärk on teadus- ja arendustegevuse rahastamisel jõuda 3 protsendini SKT-st.

Areneva majanduse ja tugeva ettevõtluse aluseks on haritud, tublid ning ettevõtlikud inimesed, olgu siis kas omanike või töötajate rollis. Seda toetavad jätkuvad investeeringud teadus-arendustegevusse ning innovaatilistesse ettevõtmistesse. Mida varasemas eas õpib inimene arendama endas ettevõtlikku vaimu, seda kiiremini ja jõudsamalt areneb ka ühiskond.

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.