Sellist mailitulva nagu ACTA (Võltsimisvastane leping) puhul, pole mul varem ette tulnud. Natukene meenutab kõrgharidusreformi kampaaniat, kuid mõlemad teemad on tõsised ning mure nende pärast põhjendatud.
Minu esmamulje ACTA-st oli negatiivne. Olen lugenud nö mõlema osapoole arvamusi ning ega ma väga rahulikult ikka veel hingata saa. Samas on ACTA-l palju häid ja vajalikke külgi. Tõde on suure tõenäosusega kuskil vahepeal.
Mulle meeldib mu kolleegi Andrei Korobeiniku lugu sel teemal, mis avab ACTA jt sarnaste dokumentide varjupoole: http://www.ap3.ee/Default.aspx?PublicationId=34dac05e-22c8-4230-bad8-bd086da8bd03#.TzLxLW7PG1o.facebook
Kõigile neile, kes on kirjutanud ja oma arvamust ning muret avaldanud, olgu öeldud, et kohtume sel teemal järgmise nädala teisipäeval ning siis saan suure tõenäosusega ka ise detailide osas targemaks. Seejärel saab ka järgmiste sammude osas enam selgust.
Kindlasti ei poolda ma kellegi suukorvistamist, selles võib kindel olla. Samas on oluline, et ka intellektuaalne omand oleks kaitstud.
Lühidalt ACTA sisust:
1) Võltsimisvastane leping tõstab Eesti eksportivate ettevõtete konkurentsivõimet riikides, kes on võltsimisvastase lepinguga ühinenud.
Leping võimaldab paremini kaitsta nende loojate intellektuaalomandit (autoriõigused, kaubamärgid, patendid, disain jne), kelle tegevus on seotud välisturgudega. Lepingu alusel saab Eesti intellektuaalomandit ühtsete standardite alustel ka teistes võltsimisvastse lepinguga liitunud riikides kaitsta.
2) Võltsimisvastane leping võitleb laiaulatusliku ja organiseeritud võltsimise kuritegude vastu. Võltsimisvastane leping ei mõjuta ega piira meie igapäevast interneti kasutamist.
Leping näeb ette, et kriminaalkorras karistatavad on õigusrikkumised, mille puhul kaubamärgi võltsimine või autoriõiguse rikkumine toimub kommertseesmärgil. Seega ei too leping kaasa inimeste jälgimist ega karistamist võltstoodangu kasutamise eest, vaid karistatakse võltsimist või võltsitud kaupadega seotud äritegevust majandusliku kasu saamise eesmärgil.
3) Võltsimisvastane leping ei muuda Eesti seadustes midagi. Eesti ja Euroopa Liidu siseselt on autorite õigused juba kaitstud tugevamalt kui seda näeb võltsimisvastane leping ette.
Kuna Eesti seadused on kohati juba karmimad või sama ranged kui ACTAga sätestatakse, siis saame ka ACTA vastuvõtmise järel teha internetis samu toiminguid millega me praegu harjunud oleme, ilma et peaksime kartma meie järel nuhkimist ja võimalikke sanktsioone.
Loe lähemalt ka siit: http://www.vm.ee/?q=node%2F13625
