Tegemised 28.01- 03.02.2008
Raamatukogude ja fonogrammitootjate vahel on viimaste nädalate jooksul lahvatama löönud vaidlus uue autoriõiguse seaduse teemal. Korraldasin sel nädalal fraktsioonis kohtumise ministeeriumi ametnike, raamatukogude, fonogrammitootjate ning esitajate liiduga. Hetkel menetluses olev eelnõu muudab heli- ja videokandjate raamatukogudest laenutamise korda, mis teeb näiteks helikandjate kojulaenutamise märksa mugavamaks. Täna peavad raamatukogud heli- ja audiovisuaalsete teoste laenutamiseks sõlmima lepingu esitajate, fonogrammi- ja filmitootjatega. Tulevikus peaks tekkima võimalus kõikidel raamatukogudel, arhiividel ja muuseumidel laenutada koju helikandjaid autoriõiguse omajatelt luba küsimata juhul, kui heliteose Eestis levitamise algusest on möödas üks aasta. Just see üks aasta on põhiliseks tüliõunaks fonogrammitootjate ja raamatukogude vahel. Nimelt on aastane piirang raamatukogude arvates õigustamatult pikk. Kui autoriõiguste omaja annab loa, võib aga heliteost laenutada ka varem. Audiovisuaalsete teoste puhul jäävad kehtima samad reeglid, mis kehtivas õiguses ehk laenutamiseks peab saama litsentsi filmitootjalt. Nii heli- kui ka audiovisuaalsete teoste igasuguse laenutamisel õppe- või teaduslikul eesmärgil raamatukogust, mis teenindab audiovisuaal- või helikunsti õppesuunal tegutsevat õppeasutust, eelnõu kohaselt piiranguid ei ole. Kohalkasutuseks on heli- ja audiovisuaalsed teosed raamatukogudes, arhiivides ja muuseumites samuti piiranguteta kättesaadavad. Loodetavasti saavutame peagi kompromissi. Minu arvates võiks selleks kompromissiks olla aastase piirmäära täielik kaotamine ning tootjatele õiguse andmine soovi korral oma toote raamatukogudes laenutamine keelata. Kui tootja ise aktiivsust ja huvi üles ei näita, kehtib vaikimisi luba laenutada. Mina fonogrammitootjana näeksin raamatukogu kui minu toote levitajat ja reklaamijat pigem partnerina.
Esmaspäevasel justiitsnõukoja koosolekul arutasime põhjalikult uut avaliku teenistuse seadust. Kuna antud dokument on alles väljatöötamise faasis, ei hakka sisu pikalt avama. Avalike riigiteenistujate selgem defineerimine ja nende tööpõllu korrigeerimine on antud seaduse eelnõu keskmes. KOV ametnikud jäävad endiselt KOKS-i pärusmaale.
Peale seda, kui õiguskantsler Jõks esitas riigikogule oma ettepaneku kaotada vastuolu põhiseadusega, mis puudutab riigikogu liikmete kuulumist riigiettevõtete nõukogudesse, kohtusime president Ilvese välja käidud uue võimaliku õiguskantsleri kandidaadi Tederiga. Kohtumine jättis väga sümpaatse mulje, nagu Teder isegi. Arukas ja kaalutlev nagu üks advokaat olema peab. Ma ei näe põhjust, miks mitte tema kandidatuuri õiguskantsleri kohale toetada. Mis puudutab eelpoolmainitud riigikogu liikmete kuulumist riigiettevõtete nõukogudesse, siis olen päri Jõksiga, et vastuolu seadustes tuleb likvideerida. Piinlik. Küll aga olen ma seda meelt, et omaniku kontroll oma ettevõtte üle on turumajanduslikes tingimustes ainuõige ja vajalik.
Kolmapäeval osalesin erakonna maakondlike arendusjuhtide nõupidamisel (teemaks loomulikult KOV valimised 2009) ning Tallinna Ülikoolis toimunud keelekoolitusel.
Neljapäev ja reede möödusid riigikogu RE fraktsiooni visiidil Pärnumaal. Minu grupp külastas viimasel ajal palju meediakajastust saanud Vändra valda ja alevit (Avelit). Vändra on viimane omavalitsusüksus, mis kannab alevi nime. Väike 2600 elanikuga alev keskel ning seda ümbritsev suure pindalaga rõngasvald, kus elab samuti ca 2600 inimest, on omanäoline haldusterritoriaalne moodustis. Põhiküsimus nende kahe omavalitsuse vahel ongi täna valla ja alevi ühendamine, mis senini on osapoolte skepsise tõttu veninud. Mis konkreetselt annab alust skepsiseks, seda ei oska vist osapooled ise ka päris hästi öelda. Visiidil kohtusime erakonnakaaslasest Vändra vallavanema Peeter Reimanniga, kes vaatamata oma noorele eale on vallas võimul olnud juba 15 aastat! Visiit algas vallavalitsuses, kus vallavanem andis meile ülevaate hetkeolukorrast ja viimastest arengutest Vändras. Seejärel külastasime omanäolist Vändra Saeterituse AS-i. Nende tegevuseks on vanade saeterade teritamine (60% mahust) ning ka uute tootmine (ülejäänud 40%). Me pole ainsad, kelle jaoks sellise tootmise ja teenuse arendamine oli esmapilgul uudne ja veidi uskumatu. Kuid ettevõtte omaniku sõnutsi läheb neil hästi, millest annab tunnistust nt see, et aktsiaselts on üks kaheksast sõsarfirmast, mis kuuluvad rootsi ettevõtte Långshyttan Groupi alla. Saeteritusest suundusime Vihtra külla. Tutvusime ehitusjärgus oleva Vihtra vabaajakeskusega ning Vihtra ATV klubiga. Peale lõunat kohtusime RE Vändra PKO liikmete ja kohalike tublide noortega. Siiras heameel on selle üle, et Vändras on tublid ettevõtjatest noored, kes on peale ülikooliõpinguid suundunud tagasi kodukohta ettevõtlust arendama. Visiit lõppes Pärnu linnavalitsuses, kus andsime pressikonverentsi Pärnu Postimehele.
Nädalavahetus möödus Pedasel, kus pidasime selle aasta esimest RE Noortekogu eestseisuse koosolekut. Olulisemaks punktiks uue eestseisuse esimehe valimine. Tuleb tõdeda, et ilmselt pean veel aastakese vastu pidama. Teiste oluliste teemadena võtsime kokku 2007. aasta ning nentisime, et kõik seatud eesmärgid said vähemalt 100%-liselt täidetud, mis polegi nii paha. Noorteklubid, mida oli kokku tulnud 14, esindajaid 34, andsid põhjaliku ülevaate koosolekutevahelisest perioodist. Tutvustasin ka eestseisuse eesmärke aastaks 2008. Lisaks sellele kohtusime riigikogu aseesimehe Kristiina Ojulandiga, kes rääkis peaasjalikult välispoliitikast ning Kalev Kallemetsaga, kelle ettekanne oli liberalismist ning tema enda poolt äsjatõlgitud Ludvig von Misese raamatust „Liberalism“.
Jube kiire nädal ning heitlik ilm takistasid ettevalmistusi eelseisvaks maratoniks. Kuuel treeningkorral läbisin 44,5 km joostes ning 2 km ujudes, jõusaalis ka 10 km rattal. Kuna põhjaladumise periood hakkab peagi lõpule jõudma, on kavva lisandunud lõigutreeningud, mis moonutavad nädalast üldkilometraaži.
