3,51 miljonit lisaeurot noortesporti

Riik suunab järgmisel aastal täiendavalt 3,51 miljonit eurot Eesti sporti. Toetuse eesmärk on väärtustada noortesporti ning tagada noortega tegelevatele treeneritele sotsiaalsed garantiid.


Alates 2015. aasta algusest kompenseerib riik 5.-7. kategooria noortetreenerite töötasu põhimõttel 50:50, mis tähendab, et pool palgavahenditest tuleb riigilt, teise poole kannab alaliit, spordikool või -klubi.

Seadusemuudatus mõjutab umbes 80 000 Eesti lapse ja noore regulaarset spordiharrastust,  neid treenivaid ca 1500 treenerit ning ligikaudu 500 spordiklubi või -kooli, kus lapsed ja noored treenivad.

Siiani on palju spordiklubisid, kus treeneritele makstakse stipendiumit. Kuna stipendiumid on maksuvabad, siis ei laiene nende saajale sotsiaalsed garantiid. Samas on klubisid, kus treeneritega on sõlmitud töölepingud, makstud maksud ning seeläbi tagatud ka haigekassa, pensionifondi jm garantiide olemasolu. Selge see, et töölepingud sõlminud klubid ei ole võrdses seisus nendega, kes maksvad stipendiume.
Seega, esiteks treeneritele sotsiaalsete garantiide loomiseks ning teiseks võrdse kohtlemise tagamiseks on oluline minna stipendiumite maksmiselt üle töölepingutele.

Spordiseaduse muudatustega anname kultuuriministrile volituse kehtestada toetuse määramise tingimused ja jaotamise kord. Halduslepingu alusel hakkab toetuse jagamise eest vastutama Spordikoolituse ja –Teabe sihtasutus, kus on olemas vajalik oskusteave. Sihtasutuse üle hakkab järelevalvet teostama kultuuriministeerium.

Toetuse taotlemine, taotluste administreerimine ja lepingute sõlmimine saab toimuma selleks loodud internetikeskkonnas. Selleks, et spordialaliit, spordiklubi või –kool toetuse saamiseks kvalifitseeruks, peavad olema täidetud nõuded treeneri kutsekvalifikatsioonile (5.-7. tase), töökoormusele ja treening-grupi suurusele. Treening-gruppides osalevate noorte vanus peab jääma alla 24 eluaasta, mis tähistab ühtlasi ka juuniorsportlase vanuselist piiri.

Spordikoolituse ja –Teabe sihtasutus toetub taotluste menetlemisel Eesti spordiregistri andmetele ning spordialaliitude ja maakondlike spordiliitude hinnangutele. Kui treenerile ja treeningrühmale esitatud nõuded on täidetud, siis sõlmitakse leping sihtasutuse ja vastava alaliidu, spordikooli või –klubi vahel. Taotlusi hakatakse vastu võtma novembri esimeses pooles.

Palju on küsitud, et miks alustatakse kõnealloleva toetuse puhul viiendast kutsekvalifikatsiooni tasemest. Miks toetusmehhanism ei laiene ka kolmandale ja neljandale kategooriale ehk abi- ja noorem-treeneritele? Esiteks seetõttu, et viies tase (treener) on ka (rahvusvaheliste) ekspertide hinnangul oma sisult ja ettevalmistuselt piisavalt põhjalik, et treenerina edukalt töötada. Teiseks seetõttu, et madalama astmete treeneritel oleks motivatsiooni oma kvalifikatsioonitaset tõsta ning kolmandaks tulenevalt tänasest finantsilisest võimekusest.

Ma olen isiklikult küll seisukohal, et võimalusel tuleks toetada ka neljanda kategooria treenereid, kelle käe all treenib suur hulk noori üle Eesti. Samas teadvustan ma endale ka seda, et kui kaasata toetuse saajate hulka noorem-treenerid, tähendaks see umbes 1,5 miljonit lisaeurot, mida meil täna kahjuks võtta ei ole. Olen teinud kultuuriministrile ettepaneku, et kui esimesest jaotusvoorust peaks mingil põhjusel vahendeid üle jääma, siis võiks kaaluda ka neljanda kategooria treenerite osalist toetamist.

Igal juhul on oluline, et suudaksime ka tulevikus leida lisavahendeid noorte liikumisharjumuste parandamiseks ning tervislike eluviiside edendamiseks.

Lauri Luik
Riigikogu kultuurikomisjoni esimees
Eesti Koolispordi Liidu president

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.