Kes kunagi raamatut kirjutanud, see teab, kui hästi lõhnab esimene trükisoe eksemplar

Minu ammune soov kinkida vanaemale 85. juubeliks raamat temast endast on täitunud. Palju õnne kallis Mamma!

Mõte kirjutada vanaemast raamat küpses mu peas mitu aastat. Hindan liialt kõrgelt vanema põlvkonna elutarkust ja kogemusi, et seda heas mõttes mitte ära kasutada ning talletada. Seetõttu pidasin vajalikuks vanaemaga maha istuda ja pikemalt elust-olust vestelda.

Tiheda töögraafiku ja kõige muu kõrvalt võinuks raamatu valmimine vabalt ka määramatusse tulevikku lükkuda. Kuna aga olen üsna palju pidanud kuulma inimeste kahetsusi asjade edasi lükkamisest ning võimaluste luhtumisest, otsustasin härjal sarvist haarata.

2012. aasta kevadel alustasin esimeste mõtete kirjapanekut. Seejärel pidasime Mammaga maha ühe maratonvestluse, mille käigus panin hoolsalt kirja iga sõna, mis ta ütles. Järgnes pikk periood, mis kulges lugude kokkukirjutamise tähe all. Nagu ikka, kipuvad asjad võtma pisut rohkem aega kui esialgu eeldatud. Nii on raamatu valmimine veninud. Nüüd on kätte jõudnud 2014. aasta ning käes vanaema 85. juubel. Saagu sellest raamatust Mamma sünnipäevakingitus.

Pitsumamma

Kui kirjutama hakkasin, ei teadnud ma päris täpselt, kuhu sellega välja jõuan. Polnud selget ettekujutust, kuidas kirjatüki sisu seada, millises formaadis trükkida ja nii edasi. Niisiis otsustasin töö käigus. Kandva osa kirja saanust moodustavad Mamma enda mälestused, seetõttu olen raamatu üles ehitanud ka sellest lähtuvalt.

Kuna vanaema on tänaseks elanud 85 pikka ja teguderohket aastat, ei saa seda tagasihoidlikku kirjatükki kindlasti nimetada tema elulooks. Leian, et kui tahta kirja panna Mamma biograafia, peaks raamat olema vähemalt kümme korda mahukam. Nimetagem seda siis pigem vestluseks Pitsumammaga. Siia on kirja saanud vaid killuke vanaema põnevast elust ning tõekspidamistest. Küllap on igaühel, kes Mammaga kokku puutunud, omad vahvad mälestused.

Nende kaante vahele saanu on mõeldud vaid vanaema sugulastele ja tuttavatele, seega müügilettidelt seda ei leia.

Minu peamine soov seda raamatut kirjutades oli valmistada Mammale rõõmu ja näidata, kui tänulik ma talle olen.

Aitäh!

Lauri

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.