Kultuurikomisjon arutas 10. novembri 2014 istungil erinevaid eesti keele arengukava rakendamisega seotud küsimusi. Istungil osalesid haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski, Eesti keelenõukogu esimees ja Tartu Ülikooli professor Birute Klaas-Lang, Keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk ja Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna juhataja asetäitja Riina Koolmeister.
Eesti keele arengukava 2011 – 2017 on jõudnud vahearuandeni. Minister Ossinovski rõhutas, et arengukava tulemusliku elluviimise huvides on oluline, et selle olulisust tunnistaksid kõik riigiasutused, kuivõrd puutumust teiste ministeeriumide ja nende valitsemisalade arengukavadega on väga palju. Uue algatusena on ette valmistamisel keele- ja kultuurikontaktide riiklik programm, et uurida eesti elanikkonna mitmekeelsust, eesti vähemuskultuure ja nende seoseid eesti kultuuriga, aga ka eesti keele ja teiste keelte ajaloolisi ja praegusi kontakte. Birute Klaas-Lang täiendas, et Eesti mitmekeelsust ilmestab fakt, et viimastel aastatel on erinevate Eestis räägitavate emakeelte arv kasvanud 100-lt 157-le keelele. Professor Klaas-Lang pidas oluliseks ka, et lahenduse leiaks eesti keele uurijate ja arendajate järelekasvu kindlustamine. Eesti keele valdkonnas kaitstakse järjest enam doktoritöösid ning tuleb leida vahendid, kuidas tagada edukate doktorikoolide järjepidevus. Ilmar Tomusk selgitas, kuidas toimub praegu täiskasvanute keeleõpe, milline on keelekursuste tase ja millised on Keeleinspektsiooni võimalused keelekursuste kvaliteeti kontrollida.
Arutelus tõusis esile, et kahetsusväärselt ei käsitle Eesti keele arengukava keeleõpet koolieelses lasteasutuses. Riik küll toetab keelekümbluse programme ning õpetajate täiendkoolitust, kuid see toetus ei ole piisavalt ulatuslik ja süsteemne. Keelekümblus ei ole ka ainus lahendus varase keeleõppe toetamiseks. Keelekümblus toimib hästi seetõttu, et põhineb laste ja lastevanemate vabal valikul sellega kaasa minna. Vabatahtlikkuse alusel rakendatav metoodika ei saa olla aga piisavalt laialdane. Lasteaedades eesti keele õppe jõulise edendamise teeb keerulisemaks ka asjaolu, et suures ulatuses on lasteaedade pidajad kohalikud omavalitsused, kelle võimekus keeleõppele panustada on väga erinev. Keelenõukogu seirab 2013 – 2014. aastal eesti keele arengukava rakendamist ning kavandab uue tegevusena pakkuda arengukavasse koolieelse lasteasutuse keeleõppe teema.
Arutati, mil viisil parandada keelekursuste kvaliteedikontrolli. Ministeeriumi sõnul pakub lahendusi ettevalmistatav täiskasvanute koolituse seadus, kus luuakse Keeleinspektsioonile roll koolitusloa väljaandmise protseduuris ning suurendatakse tema kontrollipädevust. Samas näiteks hädavajalikku infot, millistel kursustel inimesed eesti keelt õpivad, saaks SA Innove koguda ka praegu. Paraku seda ei tehta, mistõttu puudub keelekoolitajate ringist süsteemne pilt süsteemne pilt.
Eraldi pöörati tähelepanu välisriigis elavate eestlaste keele- ja kultuuriõppe võimalustele. Rahvuskaaslaste programm on samuti mitme ministeeriumi valitsemisala puudutav programm, mille eduka rakendumise huvides tuleb teha koostööd. Uuring rahvuskaaslaste programmi sihtrühmadest valmib eeldatavasti 2015. aasta märtsis. Eesti keele õpetamise osas püütakse koondada kogu info (info eesti koolidest välismaal, kultuuriklubidest välismaal, õppevahenditest jmt) ühte veebikeskkonda, et teha välisriigis elavetel eestlastel eesti keelt elavana hoidmine lihtsamaks. Praegu on info siiski killustatud ja raskesti leitav.
