Riigikogu kultuurikomisjon arutas 19. mail 2014 avalikul istungil, millised on rakenduskõrghariduse võimalikud tulevikuarengud ning millised on arenguks vajalikud otsused.
Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu (RKKN) on koostatud uuringu „Rakenduskõrgharidus Euroopa kõrgharidusruumis: väljundid, institutsioonid ja toimemudelid 2020“. Uuringut tutvustas Tallinna Tehnikakõrgkooli rektor ja RKKN esimees Enno Lend. Eesti rakenduskõrgharidus paikneb kvalifikatsiooniraamistiku kuuendal haridustasemel. Sel tasemel koolitatud spetsialistide järele on tööturul suur vajadus. Sama aasta rakenduskõrgkooli lõpetajatest siirdub tööellu ca 80 %. Eesti rakenduskõrgkoolide õppetaristu ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogiline tase on Euroopa Liidu parimate seas. Akadeemilise jätkusuutlikkuse tagamiseks soodustavad rakenduskõrgkoolid noorte õppejõudude õpinguid ülikoolide magistri- ja doktoriõppes. Samas toodi nii uuringu kokkuvõttes kui ka arutelul osalejate sõnavõttudes eelkõige esile vajadust suurendada rakenduskõrghariduse vastavust töömaailma vajadustele, kaasata tööandjaid õppekavade arendustöösse ja õppetegevusse ning seirata pidevalt õpiväljundite vastavust tööjõuturu vajadustele. Rakenduskõrgkoolide suurimaks väljakutseks on saavutada tasemeõppe, täienduskoolituse ning teadus-, arendus- ja loometegevuse tasakaalustatud areng, mida soodustaks liikumine suurema integreerituse ja koostöö suunas.
Haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski sõnul on esmalt vaja analüüsida, millised on kutsehariduse 5. taseme, rakenduskõrghariduse (6. haridustase) ning ülikoolide bakalaureuseõppe (6. haridustase) sisulised erisused ning leppida kokku nende kolme taseme õpiväljundid. Seejärel on võimalik keskenduda õppekorralduslikele valikutele. Teiseks tuleb süsteemselt analüüsida hariduse regionaalset kättesaadavust ja pakkumise põhjendatust. Analüüsi tulemusel võib selguda, et pigem oleks otstarbekam kõiki haridustasemeid pakkuda kutsekoolide, rakenduskõrgkoolide ja ülikoolide koostöös regionaalsetes hariduskeskustes, kui et kooliti eraldi. Ministri sõnul oodatakse olulist sisendit Haridus- ja Teadusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning tööandjate ühistegevuses valmivast regionaalse tööturuvajaduse seire süsteemist.
Rektorite Nõukogu esimehe ja Tartu Ülikooli rektori Volli Kalmu sõnul väheneb üliõpilaste arv lähiaastatel kolmandiku võrra ning see on taustsüsteem, millest lähtudes tuleb tehtud otsused üle vaadata või seni tegemata otsused teha. Otsuste tegemisel on eriti oluline tööandjate arvamus. Ülikoolid reeglina ei dubleeri rakenduskõrgkoolide õppekavu. Ülikooliharidusel ja rakenduskõrgharidusel on eesmärgiline erinevus. Rakenduskõrghariduse ja kutsehariduse vaheline sidusus on suurem. Tööandjate kaasamiseks võiks kaaluda rakenduskõrgkooli nõukodade asendamist nõukogudega, mille koosseisus enamuse moodustaksid koolivälised liikmed (eelkõige tööturu vajadusi tundvad inimesed).
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja esindaja, Baltic Computer Systems AS juhataja Ants Sild kinnitas, et tööturul on kõige ilmsem vajadus 5. ja 6. kutsetaseme spetsialistide järele. Rakenduskõrghariduse õppekavad tuleb kõik viia vastavusse kutsestandardite väljunditega, arvestades samal ajal valdkondade erinevusi. Peamine probleem on täna 6. taseme õppekavade kaugus reaalsest tööelust. Praktikakogemused ja mitmekülgsed karjääriteenused on jätkuvalt olulised tööjõuturule sisenemisel. Samas vajavad nõustamist ka tööandjad, mistõttu on oluline tihendada koostööd tööandjate ja koolide vahel.
Üliõpilaskondade Liidu juhatuse aseesimees Johann Peetre sõnul toetavad üliõpilased rakenduskõrgkoolide föderatsiooni ideed, sest näevad seeläbi võimalust ühtlustada kõrgkoolide tegevuse alused ja korraldus. Õppekorralduslikult tuleks eriline tähelepanu pöörata üliõpilaste varasele väljalangevusele. Kiirendama peaks praktikakontseptsiooni väljatöötamist, mis lahendaks praktika sisu, juhendamise ja korraldamise küsimusi.
Kultuurikomisjoni liikmed hindasid kõrgelt Rakenduskõrgkoolide Rektorite nõukogu algatatud ühistegevust püüdega ühtlustada koolide tegevusi, suurendada rakenduskõrgkoolide nähtavust nii siseriiklikult kui välismaal ning leida lahendusi rakenduskõrghariduse sisulistele küsimustele. Tõdeti, et rakenduskõrghariduse ja ülikooli bakalaureuseõppe eesmärgid ja väljundid on vaja läbi analüüsida, et mõista, kuivõrd on tegemist sarnaste õpetega ja kuivõrd need õppekavade eesmärkide läbi erinevad. Rakenduskõrgkoolidele püstitatud nõuded teadus-, arendus- ja loometegevuseks ning rahvusvahelistumiseks tuleb sisustada rakenduskõrgharidusõppele sobivalt, et seatud ülesannet oleks võimalik täita ning ülesande täitmist oleks võimalik adekvaatselt hinnata.
Kinnitati, et rakenduskõrgharidusel on haridussüsteemis oma kindel tähendus, milleta ei ole võimalik rahuldada ühiskonna ja tööturu vajadust kõrgetasemeliste spetsialistide järele. Rakenduskõrgharidus peab toetama kõrghariduse konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust.
Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu koostatud uuring „Rakenduskõrgharidus Euroopa kõrgharidusruumis: väljundid, institutsioonid ja toimemudelid 2020“.
Ettekannete slaidid: Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu esimees Enno Lend Kaubandus-Tööstuskoja esindaja Ants Sild
Fotod kultuurikomisjoni istungilt
Veebiülekande salvestis on kättesaadav siit.
Lisainfo: Angelika Berg
Kultuurikomisjoni nõunik-sekretariaadi juhataja
6316483
Angelika.berg@riigikogu.ee
