Dopingukontrolli kaotamine oleks kuritegu ausate sportlaste ja inimeste tervise vastu

Ei saa nõustuda väitega, et dopingu vastu võitlemine on lootusetu ning seetõttu tuleks dopingukeeld üldse kaotada. Samuti ei poolda ma mõtet, et lõpetada avaliku raha kasutamine nö täiskasvanute (saavutus)spordi toetamiseks.

Sama hästi võiksime väita, et uimastite vastu võitlemine on lootusetu, kuna need on igaühest vaid kahe telefonikõne kaugusel ning seetõttu võiks need legaliseerida. See ei ole hea mõte.

Oluline on mõista, et tippsportlaste puhul on treenimine ja võistlemine nende elu. Treenitakse iga päev (mitu korda päevas) alates päris noorest east. Näiteks võimlejad alustavad 4.-5. eluaastast ning saavutavad tippvormi teinekord enam kui kümne aastaga! Mõnel alal küpsetakse varem, teisel hiljem. Oleme näinud ka päris noori olümpiavõitjaid. Nii on väga raske ka määratleda, kust maalt lõppeb spordis noor ja algab täiskasvanu.

Dopingu tarvitamise vastu peab senisest jõulisemalt võitlema. Iga sportlane teab väga hästi mängureegleid: valelähe on valelähe ning dopingu kasutamine pole lubatud.

Tänane, mõneti hägune ja hall ala tuleb selgelt ja üheselt mõistetavalt reguleerida ning töötada välja ka nö lollikindlad mõõtmismeetodid. Kui määratakse uued piirnormid jms, siis on loogiline, et need hakkavad kehtima alles alates sätestamise hetkest. Kui on tõestatud, et ausa mängu reegleid rikuti, siis olgu mäng läbi, lõplikult.

Öelda, et tolereerime nüüdsest keelatud ainete tarvitamist, on ausa sportlase suhtes väga ebaõiglane ja valus löök.

Millise signaali annaksime dopingu legaliseerimisega meie spordi tulevikule- koolinoortele?

Dopingupiirangu kaotamisega ütleksime neile, et enam ausal teel saavutussporti teha ei ole mõtet, kuna medalit saada pole sel viisil kunagi võimalik, hakkame varakult dopingut tarvitama, siis on ehk lootust sammu pidada. Nii ei lähe.

Alanud on liikumisaasta. Spordivaldkonna arengudokumentides on riik seadnud sihiks meie inimeste liikumisharrastuse suurendamise. Seda läbi spordi propageerimise (mis nõuab raha) kui ka selle arendamisse otsese panustamise.

Võitleme selle nimel, et noortel oleks nädalas lisaks kesisele kahetunnisele kehalisele kasvatusele juures vähemalt üks liikumistund. Katsume leida rahalisi võimalusi ringiraha kehtestamiseks, et tagada tänasest parem juurdepääs spordiringidele. Aastaid oleme spordiinfrastruktuuri panustanud Eesti riigi, EL-i ja erakapitali. Riik otsib vahendeid treeneritele makstavatelt stipendiumitelt töölepingutele ülemineku kompenseerimiseks.

Eesti Koolispordi Liidu ja kõigi teiste noortespordiga tegelevate organisatsioonide eesmärk ning igapäevane siht on panna noored rohkem liikuma, tekitada neis armastus sportlike ja tervislike eluviiside vastu. Neid organisatsioone rahastatakse suuresti avalikest vahenditest ning kohati on keeruline vahet teha, kus maal lõppeb noortespordi rahastamine ning algab saavutussportlase ettevalmistus. Nagu öeldud, olümpiasangareid on ka alaealiste hulgas.

Riigi rahalise toe lõpetamine tähendaks Eesti (saavutus)spordi suhteliselt kiiret ja valulist surma. Ja usun, et seda ei taha ilmselt keegi. Sest sport, see pole ainult omavaheline mõõduvõtmine, see on tervis ja elustiil.

Lauri Luik
Eesti Koolispordi Liidu president

Lugu ilmunud ka: http://laanlane.ee/article/lauri-luik-dopingukontrolli-kaotamine-oleks-kuritegu-ausate-sportlaste-ja-inimeste-tervise-v

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga