Kultuurikomisjon arutas 8. detsembri 2014 istungil Vabariigi Valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning erakooliseaduse muutmise seaduse eelnõu (799 SE). Eelnõu tutvustasid haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossionvski ja ministeeriumi nõunik Piret Sapp.
Eelnõuga võimaldatakse kohaliku omavalitsuse üksusel kasutada investeeringutega seotud kulude katmiseks riigieelarvest eraldatud toetust tugispetsialistide tööjõukuludeks. Lisaks luuakse eelnõus võimalus anda täiendavalt riigieelarvest õpetajate tööjõukulude toetust valdadele või linnadele, kes peavad oma territooriumil vaid ühte gümnaasiumi, mille õpilaste arv on 50 – 200 või ühendatud gümnaasiumi, kus toimub õppetöö eesti ja vene keeles.
Arutelu käigus täpsustati lisatoetuseks eraldatavate vahendite suurusi. Selgitati, et lisatoetus on astmeline ning suureneb ja väheneb vastavalt sellele, kuidas õpilaste arv gümnaasiumis kasvab või väheneb. Ühtekokku puudutab uus regulatsiooni ca 4800 õpilast. Arutati, milline on eelnõuga loodavate täiendavate toetuste mõju gümnaasiumide võrgule ja regionaalarengule laiemalt. Ministri sõnul on silmas peetud eelkõige hariduse kvaliteedi tagamise vajadust, muud mõjud võivad siiski samuti olla pigem positiivsed.
Küsimuse peale täpsustati, et erakooliseaduse muudatus ei muuda erakoolide riigi poolt kaetavate kulude ulatust. Sätte alusel kaetakse sihtotstarbeliselt õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate tööjõukulud, täienduskoolitus, õppevahendite, õpilaskodu ning koolilõuna kulud ning toetus investeeringuteks. Kaetavate kulude hulka ei kuulu erakoolide tegevuskulud.
Arutelu käigus rõhutati vajadust töötada välja põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses kooli rahastamise terviklik lahendus.
Kultuurikomisjon otsustas esitada eelnõu 799 SE täiskogu päevakorda esimeseks lugemiseks 17.detsembriks ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks 6. jaanuari 2015.
