Õpetajate üldise palgatõusu ootuses, mida minister Aaviksoo on lubanud ning mis kindlasti lähitulevikus tulema peab, on enamikul pedagoogidest juba täna seaduslik võimalus 15%-liseks palgatõusuks, kui täidetakse vastavad kriteeriumid.
Nimelt, kui täna pedagoogi staatust omav õpetaja täidab ära vanempedagoogi nõuded, on tal seaduse järgi õigus saada senise pedagoogi alammäära (644 eurot) asemel vanempedagoogi alammäära (736 eurot).
Üldhariduskoolide õpetajate arv 2010/2011 õppeaastal oli Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) andmetel ca 14400. Nendest 497 oli ametijärguta, 889 noorem-, 2325 vanempedagoogi ning 429 pedagoog-metoodikut. Lõviosa meie õpetajaskonnast moodustavad seega pedagoogid- 10252. Olen veendunud, et üpris suur osa nendest on võimeliselt lähiajal vanemõpetaja tingimused täitma.
Arvestades tänast pedagoogide osakaalu, on sihtgrupiks valdav osa kogu õpetajaskonnast. Leian, et seda võimalust võiks ja peaks aktiivsemalt kasutama. Mitte ainult selle pärast, et saada rohkem raha, vaid pigem seetõttu, et ka ise veelgi enam silmaringi laiendada ja areneda.
Õpetajate töötasu alammäärad on alates 2011. aasta jaanuarist järgnevad: noorempedagoog 608, pedagoog 644, vanempedagoog 736 ning pedagoog-metoodik 888 eurot kuus.
Rääkides kvalifikatsioonist haridustaseme järgi (õa 2009/2010), peab tõdema, et ca 9900 õpetajat omab bakalaureuse-, 1700 magistri- ning 50 doktorikraadi. Ülejäänud 3000 on omandanud muu haridustaseme. Võrdluses üheks maailma parima haridussüsteemiga riigiks peetava Soomega on meil veel arenguruumi, sest seal on üldhariduskoolide õpetajatel valdavalt minimaalselt magistrikraad. Kuid see-eest on ka palgaerinevused üpris suured ning õpetajaamet ühiskonnas tunduvalt prestiižsem. Nii et meil on kuhu püüelda.
Lauri Luik
Riigikogu kultuurikomisjoni liige
Reformierakond
56 659 599
lauri.luik@riigikogu.ee
