Kuigi koalitsioonilepe sätestab ülikoolides makstavate riiklike stipendiumite ja vajaduspõhiste õppetoetuste rakendamise alates 2015. aastast, seab kõrgharidusreformi kava meile teatava kohustuse stipendiumite süsteemi vähemalt osaliselt rakendada juba lähiajal. See puudutab eelkõige riigi jaoks strateegiliselt olulisemaid erialasid, nt õpetajaid, eesti keele filolooge jt.
Täna on riigi jaoks vajalikemate erialade tähtsustamine reguleeritud läbi riigitellimuse. Motivatsioon näiteks õpetajaks, eesti keele filoloogiks jms õppida tekitatakse tudengites seeläbi, et õppemaksu maksab õppuri eest maksumaksja. Riigi jaoks vähemtähtsatel erialadel peab tudeng oma õppemaksu ise kompenseerima.
Uue kava kohaselt aga kaovad nii riigieelarvelise kui ka riigieelarvevälise õppekoha mõisted. Strateegiliste positsioonide atraktiivsemaks muutmiseks hakataks kava kohaselt kasutama nö motivatsioonistipendiumeid. Kui reformikava jõustub, peame koheselt rakendama ka motivatsioonistipendiumid, et vastavatele erialadele tudengeid meelitada.
Motivatsioonistipendiumitele lisanduvad õppeedukusest sõltuvad nö tulemusstipendiumid, mis on mõeldud selleks, et ka nö vaene Einstein ei jääks haridusest kõrvale. Selle osa kohene rakendamine ei ole nii kriitiline, kuna täna kehtiv stipendiumite süsteem toimib. Tõsi, tulevikus peavad tulemusstipendiumid kujunema tänasega võrreldes arvestuslikult suuremateks. Samas peavad karmistuma ka stipendiumite jagamise kriteeriumid. St, et stippi saavad ikka vaid selgelt parimad.
Oleme koalitsioonileppes kokku leppinud, et nii stipendiumite kui ka vajaduspõhiste õppetoetuste süsteemi reform jõustub alates 2015. aastast. Seda väga selgetel finantsilistel kaalutlustel, kuna täna ei ole selliseid lisavahendeid kuskilt võtta. Motivatsioonistipendiumite koheseks rakendamiseks tuleb siiski valdkonnasiseselt vahendid juba lähiajal leida.
