EFSFist

Viimastel kuudel, eriti nädalatel on palju kõneletud Euroopa Finantsstabiilsuse Fondist ehk EFSFist. Kuna see teema on igapäevases suhtluses erinevate inimestega üsna aktiivselt tõstatunud, kirjutan pisut põhjalikumalt sellest, miks Riigikogu EFSFiga liituda otsustas,  mis üldse on EFSF ja miks seda vaja on ning kuidas Eesti EFSFis osaleb.

Riigikogu otsustas möödunud nädalal, et Eesti osaleb EFSFis omapoolse garantiiga. Seda selleks, et tagada nii Euroopa Liidu kui ka Eesti tugevus, areng ja julgeolek ning vältida võimalikku ahelreaktsiooni, mis võib tekkida mõne riigi pankrotistumisest ning mille tulemusel tekkiv kahju oleks prognoosimatu.

Järgnevalt pisut pikemalt, millega siiski tegu.

Mis on EFSF ja miks seda vaja on?

–   Euroopa Finantsstabiilsuse Fond ehk EFSF on üks euroala finantsstabiilsuse tagamiseks ellu kutsutud abimehhanismidest, millest sõltub nii Euroopa Liidu kui ka Eesti tugevus, areng ja julgeolek.
–     EFSFi  eesmärk on toetada erakorralistesse finantsraskustesse sattunud euroala riike, sest probleemid ühes euroala riigis puudutavad paratamatult ka kõiki teisi liikmesriike.
–     EFSFi näol ei ole tegemist rahvusvahelise finantsinstitutsiooniga, vaid ajutiselt loodud eraõigusliku ettevõttega, mis euroala riikide poolt välja antud garantiide alusel rahastab erinevaid toetusmeetmeid euroala stabiilsuse tagamiseks. Fondi omanikud on kõik euroala riigid.
–     Algselt oli EFSFil ainult toetuslaenude andmise võimalus. Laenu andmiseks vajalikud vahendid laenab EFSF finantsturult, kasutades selleks omanike (euroala liikmesriikide) poolt antud garantiisid. EFSFi poolt välja antavate laenude kogumaht on 440 miljardit eurot.
–     Juuni- ja juulikuiste Euroopa Liidu valitsusjuhtide otsuste alusel laienevad EFSFi toetusvõimalused selliste meetmetega, nagu ennetavate krediidiliinide võimaldamine, võlakirjade ostmine esmaselt ja järelturult, pankade rekapitaliseerimine.
–     Kõigi nende meetmetega käib endiselt kaasas range tingimuslikkus, st liikmesriigile antakse finantstoetust ainult konkreetse majandusprogrammi toetamiseks ja selle elluviimise tagatisel. Liikmesriigi majandusprogrammi peavad heaks kiitma EFSFi liikmed ja Rahvusvaheline Valuutafond (IMF), sest liikmesriigile antakse finantstoetust reeglina koos IMFiga.
–     Kui liikmesriik programmi tingimusi ei täida, siis järgmist finantstoetuse osamakset Euroopa Liit ja IMF ei tee.
–     EFSF on ajutine, selle ülesanded võtab 2013. aastal üle Euroopa Stabiilsusmehhanism ehk ESM – Euroopa Liidu asutamislepingu alusel loodav organisatsioon.
–     Kindlustamaks euroala stabiilsust on Euroopa Liit tugevdamas ja uuendamas eelarve- ja majanduspoliitikate koordineerimise ja seire raamistikku, sh. stabiilsuse ja kasvu pakti.
–     Koos finantssektori regulatsiooni ja järelevalve ning finantskriiside ennetamise ja haldamise ühtsete põhimõtete tugevdamisega Euroopa Liidus vähendavad kõik need sammud riske, et tulevikus abivajajaid riike juurde tuleb.

Kuidas Eesti EFSFis osaleb?

–     Eesti on toetanud alates 2010. aastast astutud samme euroala stabiilsuse tagamiseks, sest euroala stabiilsus on kogu Eesti ja tema elanikkonna huvides. Seetõttu osaleb Eesti euroala liikmena võrdväärselt teiste euroala riikidega euroala stabiilsuse kindlustamisel.
–     Eesti liitumine EFSFiga on viibinud, sest EFSFi raamleping on 2011. aastal olnud kaks korda muutmisel. Selle on tinginud vajadus suurendada EFSFi paindlikkust. Eesti aga saab liituda organisatsiooniga, mille sisus ja olemuses on üheselt kokku lepitud. Eesti ühinemine on sätestatud EFSFi raamlepingu muudatuste koosseisus.
–     Muudetud leping, sh Eesti liitumine EFSFiga ei jõustu enne, kui kõik euroala riigid on ellu viinud siseriiklikud juriidilised toimingud ja esitanud vastava kinnituskirja EFSFile.
–     Euroala valitsused võtsid eesmärgiks viia kiireloomuliselt! siseriiklikud menetlused lõpuni septembrikuu jooksul, et tagada muudatuste jõustumine hiljemalt oktoobris 2011. Sellest tulenevalt menetlesime seda eelnõu Riigikogus ka niivõrd kiiresti. Kuigi olgu öeldud, et EFSF-i teemat arutasime fraktsioonis juba aasta eest ning Riigikogu komisjonid, eeskätt ELAK arutas seda suve jooksul 7 korral. Lisaks kiireloomulised seminarid sel sügisel.
–     Eesti valitsus kiitis heaks EFSFi muudetud raamlepingu eelnõu ja Riigikogu otsuse eelnõu EFSFi liikmelisusest tulenevate garantiikohustuste võtmiseks 8. septembril ning saatis otsuse eelnõu edasi Riigikogule. Meie võtsime selle möödunud neljapäeva õhtul ka vastu.
–    Riigikogu vastav otsus on kinnituseks, et Eesti on läbinud vajalikud siseriiklikud protseduurid EFSFiga liitumiseks.
–     Fondiga liitudes teeb Eesti 48 tuhande euro suuruse sissemakse aktsiakapitali (s.o 0,26% aktsiakapitalist) ning võtab endale kohustuse garanteerida EFSFi võlakohustusi kuni 1, 995 miljardi euro ulatuses. Oluline on rõhutada, et tegu on garantiiga!
–     Arvestades EFSFi võlakohustuste prognoositavaid intressikulusid võib garantii maksimaalselt ulatuda ca 2,5 miljardi euroni. Tegelik garantii maht jääb väiksemaks, kuna Portugalile ja Iirimaale on fondist juba tehtud väljamakseid. Nende garanteerimisel Eesti ei osalenud.

Loodame parimat!

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.